Sissejuhatus
Inimesed kasutavad sageli keeruliste asjade selgitamiseks ja mõistmiseks metafoore. Mälu puhul on räägitud nii raamatukogu kui ka arvuti metafooridest. Samuti on mälu võrreldud videokaameraga, mis salvestab kõike objektiivi ette jäävat. Kuid mälu ei ole passiivne hoidla nagu on raamatukogu riiulid või materjali salvestamisel sama eksimatu kui videokaamera või fotoaparaat. Inimese mälu on oluliselt keerulisema struktuuri ja protsessiga kui need nähtused, millega seda võrreldakse.
Nii on mõistetav, et psühholoogias ei ole olemas ühtset definitsiooni selle kohta, mis asi mälu on. Kuid erinevates definitsioonides peegeldub inimese vajadus informatsiooni talletada ja töödelda:
Mõned mälestused peegeldavad toimunut visandlikumalt kui teised. Uuringute tulemusena on teada, et inimese mälestused on täpsemad ja terviklikumad juhul kui:
Mälu puhul tegeletakse psühholoogias nii selle struktuuri kui ka protsesside uurimisega. Uurijate teaduslike tööde tulemusena on näiteks teada, et inimese mälu on justkui tõlgendav süsteem, mis justkui jätab kõrvale osad detailid, kuid peab oluliseks teisi ja loob neist tähendust omavad mustrid. Need on inimese loodud tajukujundid sündmustest, mitte sündmuste täpsed faktilised kujutised.
Käesolevas õpiobjektis käsitletaksegi järgnevatel lehekülgede mälu struktuuri ja protsessi ning seda, kuidas mälu uuritakse.
Nii on mõistetav, et psühholoogias ei ole olemas ühtset definitsiooni selle kohta, mis asi mälu on. Kuid erinevates definitsioonides peegeldub inimese vajadus informatsiooni talletada ja töödelda:
- Inimese mälu on informatsiooni töötlemise süsteem, mis töötab informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja meenutamiseks (Zimbardo jt., 2009).
- Organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi (Rauk, 2002).
Mõned mälestused peegeldavad toimunut visandlikumalt kui teised. Uuringute tulemusena on teada, et inimese mälestused on täpsemad ja terviklikumad juhul kui:
- inimene on meelde jäetavale informatsioonile keskendunud, koondanud sellele enda tähelepanu;
- inimene on meeldejäetavast informatsioonist huvitatud;
- informatsioon tekitab inimeses emotsioone, olgu need positiivsed või negatiivsed;
- informatsioon seostub inimese poolt varem kogetuga;
- inimene kordab meeldejäetavat informatsiooni.
Mälu puhul tegeletakse psühholoogias nii selle struktuuri kui ka protsesside uurimisega. Uurijate teaduslike tööde tulemusena on näiteks teada, et inimese mälu on justkui tõlgendav süsteem, mis justkui jätab kõrvale osad detailid, kuid peab oluliseks teisi ja loob neist tähendust omavad mustrid. Need on inimese loodud tajukujundid sündmustest, mitte sündmuste täpsed faktilised kujutised.
Käesolevas õpiobjektis käsitletaksegi järgnevatel lehekülgede mälu struktuuri ja protsessi ning seda, kuidas mälu uuritakse.