Töömälu
Lühiajaline mälu seletab, kuidas inimesed suudavad meenutada erinevat hulka arve, tähti, sõnu või teisi lihtsaid stiimuleid. Kuid see mälukirjeldus ei ole olnud piisav selleks, et seletada kõike seda, mis toimub keerulisemate kognitiivsete ülesannete lahendamisel. Näiteks teksti lugemisel tuleb selle mõistmiseks hoida mälus suurt hulka eelnevalt loetud informatsiooni või vestluse ajal mäletada seda, mida vestluskaaslane on just mõni hetk tagasi öelnud.
Oma uuringute tulemusena esitas Alan Baddeley uue ja keerukama lühimälu mudeli (1986, 1992) ehk töömälu mudeli, mis on üks mõjukamaid käsitlusi eelpool kirjeldatud probleemidele lahenduse leidmisel. Töömälu on süsteem, mis säilitab ajutiselt materjali, mida läheb vaja kognitiivse ülesande sooritamiseks. Selle ülesandeks on võimaldada tähelepanu kontrolli, stiimulitele tähenduse andmist ja seoste loomist. Kõige üldisemalt öeldes sisaldab see teadliku informatsiooni töötlemise süsteem informatsiooni sensoorsest ja ka pikaajalisest mälust. Baddeley esialgse mudeli kohaselt koosnes süsteem kolmest osast (vt. joonis 3), millest esimesed kaks langevad suures osas kokku lühimälu mudeliga:
Viimaste aastate neuropsühholoogilised uurimused (Martin, 2005) osutavad sellele, et ilmselt on olemas veel viies töömälu osa ehk semantiline puhver, mis põhineb sõnade tähendusel pikaajalises mälus ja võimaldab tähendustega manipuleerimist kognitiivsete tegevuste ajal (nt. vesteldes, artiklit lugedes või kirjutades).
Oma uuringute tulemusena esitas Alan Baddeley uue ja keerukama lühimälu mudeli (1986, 1992) ehk töömälu mudeli, mis on üks mõjukamaid käsitlusi eelpool kirjeldatud probleemidele lahenduse leidmisel. Töömälu on süsteem, mis säilitab ajutiselt materjali, mida läheb vaja kognitiivse ülesande sooritamiseks. Selle ülesandeks on võimaldada tähelepanu kontrolli, stiimulitele tähenduse andmist ja seoste loomist. Kõige üldisemalt öeldes sisaldab see teadliku informatsiooni töötlemise süsteem informatsiooni sensoorsest ja ka pikaajalisest mälust. Baddeley esialgse mudeli kohaselt koosnes süsteem kolmest osast (vt. joonis 3), millest esimesed kaks langevad suures osas kokku lühimälu mudeliga:
- artikuleerimise fonoloogiline kodeerimisahel, kus toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine;
- visuaalruumiline märkmik, võimaldab visuaalsete kujundite ajutist säilitamist ja nendega manipuleerimist;
- täidesaatev kontrollsüsteem, on tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust);
- episoodiline puhver lisandus mudelile hiljem (Baddeley, 2001) ja see säilitab integreeritud kujutisi, mis moodustuvad teiste lühiajaliste mälu osade visuaalsete, ruumiliste ja verbaalsete koodide seostumisel pikaajalises mälus oleva informatsiooniga.
Viimaste aastate neuropsühholoogilised uurimused (Martin, 2005) osutavad sellele, et ilmselt on olemas veel viies töömälu osa ehk semantiline puhver, mis põhineb sõnade tähendusel pikaajalises mälus ja võimaldab tähendustega manipuleerimist kognitiivsete tegevuste ajal (nt. vesteldes, artiklit lugedes või kirjutades).