Mällu salvestamine ehk kodeerimine
Fergus Craik ja Robert Lockhart (1972) jõudsid järeldusele, mällu salvestamise edukusel on oluline roll meeldejäetava materjali töötlustasandil ehk töötlüssügavusel. Mida põhjalikumalt on inimene materjali analüüsinud, seda paremini on see meelde jäänud. Stiimuli järjestikuline analüüs algab pindmisega, mille jooksul toimub stiimuli sensoorne ja tunnuste analüüs. Näiteks kas see on heli, lõhn või kujund. Sellele järgneb sisendstiimuli identifitseerimine: kas heli on vali, meloodiline või kas seda on enne kuulda olnud. Sügavamatel töötlustasanditel võidakse infot ära tunda äratundmismehhanismide ja tähenduse eraldamise teel, kuna kõige sügavam tasand võib hõlmata inimese pikaajalisi assotsiatsioone. Analüüs on semantiline või kognitiivne, mis eeldab stiimuli võrdlemist mälus talletatud infoga. Stiimuli töötlemissügavus sõltub stiimuli olemusest ja olemasolevast töötlusajast. Valdava osa päevasündmuste puhul on kodeerimine sedavõrd kiire ja automaatne protsess, et inimene ei ole sellest ise teadlik.
Salvestamisel liigub informatsioon lühimälust pikaajalisse mällu. Selle juures on oluline roll erinevatel tegevustel, mida inimene saab ise materjali paremaks salvestamiseks teha:
Fergus Craik ja Robert Lockhart (1972) jõudsid järeldusele, mällu salvestamise edukusel on oluline roll meeldejäetava materjali töötlustasandil ehk töötlüssügavusel. Mida põhjalikumalt on inimene materjali analüüsinud, seda paremini on see meelde jäänud. Stiimuli järjestikuline analüüs algab pindmisega, mille jooksul toimub stiimuli sensoorne ja tunnuste analüüs. Näiteks kas see on heli, lõhn või kujund. Sellele järgneb sisendstiimuli identifitseerimine: kas heli on vali, meloodiline või kas seda on enne kuulda olnud. Sügavamatel töötlustasanditel võidakse infot ära tunda äratundmismehhanismide ja tähenduse eraldamise teel, kuna kõige sügavam tasand võib hõlmata inimese pikaajalisi assotsiatsioone. Analüüs on semantiline või kognitiivne, mis eeldab stiimuli võrdlemist mälus talletatud infoga. Stiimuli töötlemissügavus sõltub stiimuli olemusest ja olemasolevast töötlusajast. Valdava osa päevasündmuste puhul on kodeerimine sedavõrd kiire ja automaatne protsess, et inimene ei ole sellest ise teadlik.
Salvestamisel liigub informatsioon lühimälust pikaajalisse mällu. Selle juures on oluline roll erinevatel tegevustel, mida inimene saab ise materjali paremaks salvestamiseks teha:
- meeldejäetavale stiimulile keskendudes on suurem tõenäosus, et see jääb võimalikult täpselt meelde. Seega on oluline tähelepanu koondamine materjalile;
- tähenduslike ja mitmekesiste seoste tegemine mälus juba olemasolevate teadmiste ning kogemustega;
- mehhaaniline kordamine on tõhus materjali hoidmiseks lühiajalises mälus, kuid pikaajalisse mällu ülekandmise muudab tõhusamaks mõtestatud kordamine, mil inimene mõtleb meeldejäetava materjali peale sisuliselt;
- eksperimentaalse mälu-uurimise rajaja Hermann Ebbinghaus (1850-1909) leidis oma katsete tulemusena, et materjal jääb märkimisväärselt paremini meelde kui selle õppimise protsess on jaotatud ning sisaldab kordamist. Näiteks on otstarbekas lugeda ja materjal meelde jätta ühel päeval, korrata järgmisel päeval ning kolmandal omandada järgmist uut materjali. Sellise õppimise tõhususe põhjuseks peetakse asjaolu, et erinevad kontekstid erinevatel õppimiskordadel aitavad materjali kinnistumist mälust;
- sageli ei märka inimesed meeldejäetavas materjalis süsteemi, mistõttu on oluline materjali subjektiivne ja objektiivne organiseerimine. Viimase puhul on meeldejäetav materjal väliselt selgelt süstematiseeritud (nt. sõnade nimekiri, kus on omadussõnad ja tegusõnad; alateemadeks jaotatud õpiku peatükk). Subjektiivse korrastatuse puhul leiab inimene ise mingi mooduse materjalis olevate seoste ja süsteemi leidmiseks (nt. nimekirjas olevad sõnad päike-maasikad-järv seostuvad suvepuhkusega ja tolm-liim-pintsel remondiga);
- kui materjal on lühimälus kängitud, siis on võimalik pikaajalisse mällu üle kanda rohkem informatsiooni. Känkimise puhul võib olla tegemist nii subjektiivse kui ka objektiivse materjali organiseerimisega känkidesse.