Protseduuriline, episoodiline ja semantiline mälu
Endel Tulving (snd. 1927)
|
Eesti päritolu psühholoog Endel Tulving (snd. 1927) jõudis oma uurimuste tulemustena 1972. aastal järeldusele, et mälu koosneb süsteemidest, milledel on küll ühiseid omadusi, kuid mis on samas üksteisest oluliselt erinevad. Need süsteemid erinevad nii neis sisalduva informatsiooni, kasutamise teadvustatuse kui ka informatsiooni omandamise viiside poolest. |
Protseduuriline mälu sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Näiteks kasutab täiskasvanud inimene protseduurilist mälu selliste igapäevaste tegevuste sooritamisel nagu kingapaelte sidumine, pluusi nööpide kinni panemine, lugemine või kirjutamine. Seega sisaldab see mälusüsteem informatsiooni protseduuride kohta, mida inimesel tuleb oma elus teha.
Selles süsteemis olevat informatsiooni kasutab inimene teadvuse ja tähelepanuta, justkui automaatselt. Nii ei mõtle täiskasvanu kingapaelu sidudes sellele kuidas seda peaks täpselt tegema või kirjutades, milline joon millise nurga all peaks olema, et moodustuks täht A. Inimene on protseduurilisest mälust teadlikum mingi uue tegevuse harjutamise ajal. Näiteks on algaja autojuht kogenenud autojuhist ristmikul pööret sooritades oluliselt hõivatum sellega, et jälgib teadlikult käigu vahetamist ja suunatule näitamist.
Informatsioon salvestatakse protseduurilisse mällu ainult vastava tegevuse käigus. Näiteks ei ole võimalik õppida ujuma selle kohta ainult raamatut lugedes.
Teise suurde süsteemi, deklaratiivne mälu, salvestab inimene informatsiooni faktide, muljete ja sündmuste kohta. Selles süsteemis oleva informatsiooni meenutamine nõuab inimeselt teadlikku pingutamist. Süsteem jaguneb omakorda kaheks: episoodiline ja semantiline.
Episoodiline mälu sisaldab teavet sündmuste kohta, milles inimene on ise osalenud. Lisaks sellele toimub selles mälus ajaline kodeerimine, mis võimaldab inimesel meenutada nii sündmuse toimumise aega kui ka selle konteksti ja kohta. Sageli võrreldaksegi episoodilist mälu inimese isikliku päevikuga. Sellest mälust informatsiooni meenutamine eeldab kõige tugevamat teadvustamist. Sündmuste meeldejätmine toimub neis otseselt osalemise, vaatluse või mõtteoperatsioonide abil, ilma et inimene peaks ise meeldejäetavas sündmuses osalema. Nii näiteks mäletab inimene mõnda oma sünnipäeva või aastavahetuse pidu kui ka maailmas toimunud traagilisi sündmusi, milles ta ise ei osalenud (nt tsunami katastroof Jaapanis). Kõigil nendel juhtudel on inimesel olemas oma subjektiivne kogemus kas osalemise, uudiste lugemise või vaatamise kaudu nii, et inimesel tekib sündmusega seoses oma isiklik kogemus.
Tulving on seisukohal, et episoodilist mälu iseloomustab ka kronesteesia ehk subjektiivne teadlikkus mineviku, oleviku ja tuleviku kohta, mis justkui võimaldab inimesel ajas rännata (vt. lisamaterjali).
Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, mis ei ole inimese isiklike mälestustega seotud. Näiteks teate, mis on Eesti pealinn või teie ema nimi või mida tähendab sõna „kass“. Fakte ja tähendusi salvestades ei salvestu mälus see, millal või kus konkreetne teadmine omandati. Semantilises mälusüsteemis oleva informatsiooni üle saab mõelda ehk need teadmised on teadvustatud. Semantiline informatsioon omandatakse ainult jälgimise teel. Nii talletub õpingute jooksul omandatav informatsioon valdavalt just sellesse süsteemi.
Lisaks teadmistele ja tähendustele on semantilises mälus informatsioon erinevate skeemide kohta: teadmiste rühmad, mis võimaldavad inimesel mõista sündmuse konteksti ja selles kohaselt käituda (Squire, 2007). Inimesel on võimalik skeemi abil saada olukorra kohta kiiresti informatsiooni, mis võimaldab olukorras toime tulemist. Näiteks kuuldes sõnu „sünnipäev“, „lõpuaktus“ või „teatrikülastus“ teab inimene, mida see olukord tähendab ja kuidas võiks seal käituda. Skeemide puhul on oluline teada, et nende sisu (nt. mida millal ja kuidas teha) oleneb suures osas kultuurist.
Selles süsteemis olevat informatsiooni kasutab inimene teadvuse ja tähelepanuta, justkui automaatselt. Nii ei mõtle täiskasvanu kingapaelu sidudes sellele kuidas seda peaks täpselt tegema või kirjutades, milline joon millise nurga all peaks olema, et moodustuks täht A. Inimene on protseduurilisest mälust teadlikum mingi uue tegevuse harjutamise ajal. Näiteks on algaja autojuht kogenenud autojuhist ristmikul pööret sooritades oluliselt hõivatum sellega, et jälgib teadlikult käigu vahetamist ja suunatule näitamist.
Informatsioon salvestatakse protseduurilisse mällu ainult vastava tegevuse käigus. Näiteks ei ole võimalik õppida ujuma selle kohta ainult raamatut lugedes.
Teise suurde süsteemi, deklaratiivne mälu, salvestab inimene informatsiooni faktide, muljete ja sündmuste kohta. Selles süsteemis oleva informatsiooni meenutamine nõuab inimeselt teadlikku pingutamist. Süsteem jaguneb omakorda kaheks: episoodiline ja semantiline.
Episoodiline mälu sisaldab teavet sündmuste kohta, milles inimene on ise osalenud. Lisaks sellele toimub selles mälus ajaline kodeerimine, mis võimaldab inimesel meenutada nii sündmuse toimumise aega kui ka selle konteksti ja kohta. Sageli võrreldaksegi episoodilist mälu inimese isikliku päevikuga. Sellest mälust informatsiooni meenutamine eeldab kõige tugevamat teadvustamist. Sündmuste meeldejätmine toimub neis otseselt osalemise, vaatluse või mõtteoperatsioonide abil, ilma et inimene peaks ise meeldejäetavas sündmuses osalema. Nii näiteks mäletab inimene mõnda oma sünnipäeva või aastavahetuse pidu kui ka maailmas toimunud traagilisi sündmusi, milles ta ise ei osalenud (nt tsunami katastroof Jaapanis). Kõigil nendel juhtudel on inimesel olemas oma subjektiivne kogemus kas osalemise, uudiste lugemise või vaatamise kaudu nii, et inimesel tekib sündmusega seoses oma isiklik kogemus.
Tulving on seisukohal, et episoodilist mälu iseloomustab ka kronesteesia ehk subjektiivne teadlikkus mineviku, oleviku ja tuleviku kohta, mis justkui võimaldab inimesel ajas rännata (vt. lisamaterjali).
Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, mis ei ole inimese isiklike mälestustega seotud. Näiteks teate, mis on Eesti pealinn või teie ema nimi või mida tähendab sõna „kass“. Fakte ja tähendusi salvestades ei salvestu mälus see, millal või kus konkreetne teadmine omandati. Semantilises mälusüsteemis oleva informatsiooni üle saab mõelda ehk need teadmised on teadvustatud. Semantiline informatsioon omandatakse ainult jälgimise teel. Nii talletub õpingute jooksul omandatav informatsioon valdavalt just sellesse süsteemi.
Lisaks teadmistele ja tähendustele on semantilises mälus informatsioon erinevate skeemide kohta: teadmiste rühmad, mis võimaldavad inimesel mõista sündmuse konteksti ja selles kohaselt käituda (Squire, 2007). Inimesel on võimalik skeemi abil saada olukorra kohta kiiresti informatsiooni, mis võimaldab olukorras toime tulemist. Näiteks kuuldes sõnu „sünnipäev“, „lõpuaktus“ või „teatrikülastus“ teab inimene, mida see olukord tähendab ja kuidas võiks seal käituda. Skeemide puhul on oluline teada, et nende sisu (nt. mida millal ja kuidas teha) oleneb suures osas kultuurist.