Sensoorne mälu
Sensoorse mälu ülesanne on võimaldada stiimuli vastuvõtmist, märkamist ja sisenemist lühiajalisse mällu. Seega püsib informatsioon selles mälus väga lühikest aega, kuid mälu selle osa toimimiseta ununeksid sündmused kohe kui närvisüsteem on need registreerinud. Informatsioon salvestub mällu tajukujundina, mitte semantilise tähendusega materjalina.
Antud mälu omakorda koosneb erinevatest alamsüsteemidest vastavalt erinevatele sensoorsetele modaalsustele. Näiteks on inimesel ikooniline ja kajamälu, mis on vastavalt seotud nägemise ja kuulmisega.
Antud mälu omakorda koosneb erinevatest alamsüsteemidest vastavalt erinevatele sensoorsetele modaalsustele. Näiteks on inimesel ikooniline ja kajamälu, mis on vastavalt seotud nägemise ja kuulmisega.
Ikooniline mälu
Väga suure mahuga, kuid kestvus on 250-300 millisekundit. Ikoonilise mälu katsed (Sperling, 1960) on näidanud, et mällu on talletunud oluliselt rohkem informatsiooni kui inimene suudab algul meenutada. Sperling näitas inimestele (50 m/sek) kolme tähtede rida (kokku 12 tähte) ja esimeses katses palus öelda, mis neil meelde jäi. Inimesed meenutasid 3-4 tähte erinevatest ridadest. Teise katse korral lisas ta helisignaali, mis andis teada, millisest reast tuleb tähti meenutada. Näiteks tuli kõrge heli korral meenutada tähti esimesest reast. Nüüd suutsid inimesed meenutada kõik 4 tähte ühest reast. Samuti selgus uuringu käigus, et helisignaali poolt antav eelis kaob kui meenutamise aeg läheb pikemaks kui 300 m/sek, sest mälujälg juba kustub selle aja jooksul.
Väga suure mahuga, kuid kestvus on 250-300 millisekundit. Ikoonilise mälu katsed (Sperling, 1960) on näidanud, et mällu on talletunud oluliselt rohkem informatsiooni kui inimene suudab algul meenutada. Sperling näitas inimestele (50 m/sek) kolme tähtede rida (kokku 12 tähte) ja esimeses katses palus öelda, mis neil meelde jäi. Inimesed meenutasid 3-4 tähte erinevatest ridadest. Teise katse korral lisas ta helisignaali, mis andis teada, millisest reast tuleb tähti meenutada. Näiteks tuli kõrge heli korral meenutada tähti esimesest reast. Nüüd suutsid inimesed meenutada kõik 4 tähte ühest reast. Samuti selgus uuringu käigus, et helisignaali poolt antav eelis kaob kui meenutamise aeg läheb pikemaks kui 300 m/sek, sest mälujälg juba kustub selle aja jooksul.
Siinkohal võib tekkida küsimus, miks on inimesel vaja nii lühikese kestvusega mälu. Arvatakse, et seda läheb vaja ühtlase nägemise tagamiseks, sest ümbritsevat keskkonda vaadates liigutab inimene silma aktiivselt ja ikoonilise mäluta tajuksime maailma katkendlikult, mitte ühtse järjepideva tervikuna.
Kajamälu
Nii nagu eelmise mälu puhul, jääb ka sellesse mällu rohkem informatsiooni kui inimene suudab alguses meenutada. Kuid informatsioon püsib mälus kauem. Uuringute kohaselt on üks kajamälu osa väga lühiajalise kestvusega (250 m/sek; Massaro, 1970) ja teine mõnevõrra pikaajalisem (kuni 3 sek; Crowder, 1982).
Nii nagu eelmise mälu puhul, jääb ka sellesse mällu rohkem informatsiooni kui inimene suudab alguses meenutada. Kuid informatsioon püsib mälus kauem. Uuringute kohaselt on üks kajamälu osa väga lühiajalise kestvusega (250 m/sek; Massaro, 1970) ja teine mõnevõrra pikaajalisem (kuni 3 sek; Crowder, 1982).